Tallinna mnt. 41, Narva tel. 3568110
Facebook

Esileht

Astri Planetaariumi missiooniks on pakkuda kvaliteetset interaktiivset meelelahutuse võimalust populaarteaduslike ja meelelahutusfilmide kaudu, seeläbi olla eelistatuim vaba aja sisustaja ja turismiobjekt.

Meie eesmärgiks on pakkuda laiale publikule värvikaid kinoelamusi läbi mitmekesise populaarteadusliku ja meelelahutusliku repertuaari. Pidevalt täisutada filmivalikuid ja võimalike lisateenusi.

Planetaariumi sihtgrupp: alates 3. eluaastast.

Astri Planetaariumi ehitusidee sündis rohkem kui aasta tagasi. Pidevalt meie ellu tungivate uusimate interaktiivsete tehnoloogiate taustal, tekkis vajadus millegi uue, põneva ja kasuliku järele.

Mis asi on planetaarium? 

Sõna planetaarium iseenesest eeldab, et kuplile projitseeritakse taevast, planeete, tähti ja teisi taevakehasid. Astri Planetaariumi kuppel on 10 m diameetris ja mahutab 35 istekohta. Tuginedes kaasaegsele digitaalsele infotehnoloogiale on loodud erakordne ja võimas vaatepilt. Vaatajal jääb mulje justkui asuks ta sündmuste keskel ja seda kõike tänu kupli sfäärilisele ekraanile, mis ulatub 360 kraadini. Just nimelt selline projitseerimise süsteem muudab antud projekti ainulaadseks ja muudab selle külastuse meeldejäävaks. Planetaariumis linastuvad anima- ja mängufilmid eesti, vene ja inglise keeles.

Planetaarium võimaldab:
populaarteaduslike ja meelelahutuslike filmide vaatamist;
loengute, seminaride läbiviimist;
kaasaegsete mängufilmide näitamist;
erinevate ürituste läbiviimist: pulmad, presentatsioonid, lõpuõhtud jt);
interaktiivseid arvutimänge suure hulgale külastajaid.

Planetaariumite tööstuse areng läbi ajaloo

1927 aastal maailmaturu optika valdkonnas liidrite positsiooni hoidev saksa firma „Zeiss”  oli leiutanud planetaariumi nimelise seadme. Antud seade võimaldas projitseerida kuplilaadsel ekraanil taevakehade kujutisi ja samal ajal modelleerida selle liikumist. Aasta hiljem Münchenis oli ehitatud esimene planetaarium.

Sellest sai alguse Planetaariumi ajastu. Peale esimese planetaariumi avamist Saksamaal, algas peatselt teiste planetaariumite ehitus Viinis ja Roomas. Tolleaegne meile kõige lähim planetaarium oli ehitatud aastal 1929 Moskvas.

Digitaalsete planetaariumite ajastu algas aastal 1983, kui USA Virginia osariigis paigaldati teaduse ja tehnika muuseumis esimene digitaalse projektsiooni süsteemiga (Fulldome Projection System) planetaarium.

Tänapäeval on maailmas olemas rohkem kui mitu tuhat planetaariumi. Need planetaariumid kujutavad endast kombineeritud optilis-mehaanilisi ja digitaalseid projitseerismissüsteeme.

CALL NOW
+
Call me!